Postitatud

Küünlapäevast ja Tartu rahust

Vähe sellest, et juba vanade eestlaste uskumuse järgi löödi 2. veebruaril e. küünlapäeval talve selgroog katki, siis oli see päev ka mõnes mõttes kummardus meie naispoolele: mehed olevat sel päeval koduste tööde koorma oma õlule võtnud (!!!!), et naised võinuks üksteisele külla või hoopis kõrtsi minna – ikka seda naistepuna ehk punaseid jooke , olgu siis kraadiga või ilma, pruukima. Tuli ju teha kõik selleks, et suveks kenad punased põsed saada!

Ja siis see ilmaennustuse pool: kui küünlapäev oli selge, pidi ilus suvi tulema aga kui sadas, oli suvelgi vihma oodata. Huvitav, kas tänane lörts kisub ka sinna ludrisse kanti?

Nüüd aga teise väga olulise daatumini – Tartu rahuni, mille sõlmimisega 2. veebruaril 1920. aastal tunnustas Venemaa Eesti Vabariigi iseseisvust ja lõppes Vabadussõda. Väga nauditav ning läbirääkimistest hästi ülevaadet andev saade oli 2020.a. valminud ETV-s näidatud Hetk ajaloos: Tartu Rahu. Me pole küll teab mis tähtpäevadest kinnipidajad, kuid sellele sündmusele mõtleme tänutundega tagasi. Minu tookordse töökoha aknast avanes pilt, kuidas Jaan Poska Gümnaasiumi (Vanemuise 35) seinal avati sellele sündmusele pühendatud mälestustahvel – kuidagi uhke ning emotsionaalne hetk oli… ning on selleks jäänud tänapäevani. Paraku toonase õnneaja katkestas järgmine suur sõda, kuid sellega kaasnenud sündmustest ning elust meie talus nii kirjas kui pildis juba edaspidi…

Aga naudime tänast päeva, mõtleme tagasi olnule ning tarkadele meestele. Ja pokaal Mahe mustsõstra täismahl 5-L kraaniga kotis või punast veini nii nende meeste kui ka tänapäeva naiste ja noorikute õhetavate põskede terviseks sobiks hästi tänasesse õhtusse!