Mis halvasti, see uuesti – renoveerima! Nii ka meie Vana-Sõrmuse talus. Ei saa ju tahtagi, et pea 200-aastased hooned püsiksid sama krapsakad kui nad kunagi tehti ja eks see kord nii nende vana aja majadega ole http://vanaajamaja . Eks vihm ja lumi ning muidugi ka vesi, mis oli vundamendi alla kogunenud, olid usinalt oma tööd teinud. Ja seetõttu nägi meie kunagise aganiku alumine palk ikka päris õnnetu välja. Õnnetu on veel viisakalt öelda – tegelikult oli ta suhteliselt olematu. Nõnda et kui otsustasime hakata teda välja vahetama ja seina tungrauaga üles tõstsime, pudenes suur osa temast lihtsalt tolmuks…
Nii et labidas kätte ja see õnnetu puru kärusse ning komposti! Seejärel tegid meie usinad töömehed uue aluse ning paigaldasid seto kombe kohaselt kivid, et ikka kimmäs saaks ning millele tulevane palk toetuma hakkas. Ah jaa: kui tõtt tunnistada, siis eks siin Setos on töömeeste leidmine paras probleem, aga noh, meil läks õnneks. Igatahes ca 3 päeva müttamist ning uus korralik palk paika sai ja võisime kergendatult ohata: jälle üks linnuke kirjas. Ja aganikku oli meil vaja, sest siin hakkasid toimuma meie Võilille mull , Rabarbri mull , Pihlaka mull jt. käsitöölimonaadide degusteerimised. Nii et pole vaja peljata: mis halvasti, see uuesti ja renoveerima!