Kõik algas kemmergust
Uma Tettü esimene blogi postitus… Miks blogi? Oleme tänaseni läbi ajanud Instagrammi ja FB-ga, kuid tundsime, et emotsioone ning mõtteid, mida jagada on niiiiiiiiiii palju, et FB jääb nende jaoks leebelt öeldes pisut kitsaks. Ja teemasid, mida käsitleda, on nõnda rohkelt, et raske on leida niidiotsa, millest selle jutukera kerimist alustada. Aga OK, haaran ühest ja vaatame, kas saan selle umbsõlme lahti harutatud!
Järjekordne reede õhtu, mil Tartu ekipaaž Vana-Sõrmuse tallu jõuab ning on sunnitud konstateerima, et kõlgus on jälle pisut enam kreeni vajunud, laudatagune pajuvõsa nagu nõiaväel taas pikemaks veninud, kivikangrutes uhkeldavad ohakad ja… kemmerg üha rohkem upakil…
Kuidagi kurb ja trööstitu, lausa nõnda õnnetu, et isegi Vanaema imeline paradiisiaed ning muro, millele muruniitjaga traditsiooniliselt ring peale tehtud, ei suuda seda vaatepilti eriti helgemaks muuta. Ja siit ta siis tuli, meie esimene Taneli abiga valminud uusehitis – see südamega majake – küllap mõikasite, millest jutt käib.
Polnudki nii keeruline ja ehk ka saatuse sõrm kinnitamaks, et miski pole võimatu, kui väga tahta. Olime just 2011.a. lõpetanud oma suvila projektiga ning viskasime kildu, et millega nüüd vaba aega sisustada. Aga elu mängis kätte uued kaardid ja tõdesime, et kui saatus suleb ühe ukse, siis avab ta teise. Meie jaoks sai selleks Vana Sõrmuse talu.
